Afrika
Yângâ tî Afrikaans
SepeAlbanëe
SepeYângâ tî Azeri
SepePandöo-ïrï
SepeAfrika \ˈɑ.fri.cɑ\
- (Sêndâsêse) Afrîka
Yângâ tî Bask
SepeYângâ tî Breton
SepePandöo-ïrï
SepeAfrika \a.ˈfri.kːa\ linô gâlï
- (Sêndâsêse) Afrîka
- « Sede amañ e lucʼhskeudenn, » emezi, « e lucʼhskeudenn diwezhañ, tennet en Afrika, nebeud a-raok ma voe lazhet. […] »
Yângâ tî Enndonezïi
SepeYângâ tî Âzûâ Feroe
SepeYângâ tî Frison
SepeYângâ tî Ido
SepeYângâ tî Kornik
SepeYângâ tî Limbûru
SepeYângâ tî Lugzambûru
SepeYângâ tî Madagasikâra
SepeMaltëe
SepeYângâ tî Nörvêzi (nynorsk)
SepeYângâ tî Palenquero
SepePandöo-ïrï
SepeAfrika \a.ˈfɾi.ka\
- (Sêndâsêse) Afrîka
- Prorusio ri mboyo limpio o ri masoka, ennoturinmo, fonmasio andi oriki. Tokaera ri son trarisioná, ku jijo, merisina trarisioná, prorusio ri monde, attesania, nduse, asenda unchito ri chocha manejo loke pole topeta nadi é paraje, ri repattamento ri boliba, loke ta rekonosio kumo representasio mbibo ri legao ri Afrika, andi paraje ngade ri Amerika.— (Catálogo de emprendimiento cultural de San Basilio de Palenque )
Yângâ tî Serbïi na Kroasïi
SepePandöo-ïrï
SepeAfrika \ˈa.frɪ.ka\
- (Sêndâsêse) Afrîka
Yângâ tî Swahili
SepePandöo-ïrï
SepeAfrika \ɑ.fri.kɑ\
- (Sêndâsêse) Afrîka
- Mabilionea kutoka mataifa saba ya Afrika waliorodheshwa katika orodha jiyo.— (« Forbes: Aliko Dangote na Mo Dewji miongoni mwa watu matajiri zaidi barani Afrika 2022 » na BBC News in Swahili , 25 Nyenye 2022 → dîko mbëtï)
Yângâ tî Turkumenistäan
SepePandöo-ïrï
Sepe
Afrika \ˈaːfʁika\ wala \ˈafʁika\ linô wâwa
- (Sêndâsêse) Afrîka
- Diese Bananen kommen aus Afrika.
- Die Menschheit kommt aus Afrika.
- Curryblätter stammen von einem 4 bis 6 m hohen Baum mit einer 4 m breiten Krone. (...) Die aus dem tropischen Asien stammende Pflanze wird heute vor allem in Indien und Afrika angebaut.— (« Curryblätter » na Klaus-Maria Einwanger, Küchengötter , 12 Mbängü 2024 → dîko mbëtï)
Âlïndïpa
Sepe- Karan, Elke, Kêtê bakarî tî Sängö: Farânzi, Angelëe na Yângâ tî Zâmani, 1st ed. , 1995 → dîko mbëtï